Pergunta Frequente

ID Úniku uza konjuntu minimum dadus nian ida atu estabelese identidade dijital ida ne'ebe uza atu asesu ba servisu sira, atu link ka liga ba sistema dadus sira seluk no atu garante integridade no úniku husi informasaun pesoal ka privadu. ID Úniku (IDU) nudar númeru ida ho díjitu 10, koñesidu nudar Númeru ID Úniku (NIU) ida, ne'ebe uza atu identifika ema ida mesak ho informasaun ne'ebe rai iha bazedadus eletróniku.
Konjuntu mínimu ida husi informasaun biografiku, Naran, Data Moris, Fatin Moris. Informasaun biométriku, hanesan imajen oin, dadus impresaun dijital/fingerprint, dadus matan/iris sira ne'e sei uza atu estabelese identidade úniku husi ema ida nian no fasilita autentikasaun seguru husi identidade úniku sira nian. Informasaun sira ne'e sei uza deit ba nesesidade atu prova no halo konformidade identidade ema nian, hanesan atu halo inskrisaun ba servisu governu nian, pagamentu sira no servisu ba empreza privadu sira hanesan loke konta bankária ida, halo rejistrasaun ba númeru telemóvel ida, foti osan ne'ebe transfere mai ita, no identifika nia kliente sira.
Ema hotu iha Timor-Leste sei hola parte iha IDU, husi Moris to'o Mate. Sidadaun sira, estranjeiru sira, ema laiha nasionalidade, refujiadu sira, labarik sira laiha aman, sira ne'ebe laiha ID seluk.
Agora dadaun imposivel atu garante katak ema hotu nia naran iha bazedadus governu no empreza privadu sira nian los hotu (accurate). Diferensa kiik oan ida iha ema ida nia naran signifika katak ema ne'e iha naran hakerek dala-barak iha bazedadus ida ka hakerek sala iha bazedadus oin-oin. Nune'e ema ne'e bele iha posibilidade boot vota dala barak, hetan benefisiu governu nian barak liu fali saida mak tuir lolos, bosok (fraude) empreza privadu sira hanesan banku sira, operador telefone móvel, prestador servisu médiku sira, etc. ID Úniku bele hapara ida ne'e. Ema ida-idak iha karakteristika úniku, hanesan impresaun dijital/fingerprint sira ka scan iris/matan. Karakteristika sira ne'e sei garante katak ema ne'ebe rejistadu iha sistema ID Úniku ne'e, de faktu ema individual ida ne'ebe nia identidade verifikadu ona. Governu no Empreza Privadu seluk sei uza Numeru ID Úniku atu garante katak sira nia bazedadus laiha ona duplikasaun ka identidade fraudulentu iha sira nia sistema sira. Maibe sira rasik sei la hetan asesu ba informasaun kona-ba karakteristika individual sira ne'e; informasaun sira ne'e sei rai no jere ho seguru no konfidensial.
Programa Governu nian laiha serteza oinsa atu fornese servisu ba nia ema ho konfiansa la-ho risku fraude no duplikasaun. ID Úniku sei rezolve dezafiu sira ne'e tamba ida-idak bele rejistu nia-an ba númeru identifikasaun úniku (NIU) ida no Governu bele iha serteza katak ema ne'e rejistu ona iha sistema ID úniku ne'e. Hanesan ezemplu, karik programa ida ba fahe osan ba sidadaun sira ne'ebe kusta $60.000.000, hetan redusaun ida ho 5% iha fraude, pagamentu duplikadu sira, no identidade falsu sira sei bele salva ka economiza $3.000.000 iha deit programa ida ne'e. ID Úniku mos sei redus “funsionáriu fantasma sira” iha servisu públiku ho rekizitu UIN ida ba pagamentu, hodi nune'e garante katak funsionáriu sira ne'ebe hetan pagamentu ne'e ezisti duni. Nune'e mos, uzu UIN ba programa sosial sira sei garante katak ema benefisiariu sira ne'e ema real ne'ebe ezisti duni. inidividu ne'ebe utiliza servisu sira ne'e nia úniku. Ne'e signifika katak banku sira, agiota sira, kompañia seguru sira, etc. hetan konfiansa boot iha prestasaun servisu sira ho risku menus ba fraude ka sala sira. No sei reduz kustu sira ba tranzasaun ba identifikasaun kliente sira ba empreza sira hotu. Ne'e sei loke ekonomia digital ida ba Timor-Leste, iha preparasaun servisu informasaun avansadu ne'ebe sei fornese husi kabu submarinu fibra óptica nian, hodi permite katak komersiante individual sira no empreza privadu sira hetan vantajen husi asesu boot ba mundu. Identifika ó nia-an online ne'e pasu vital ida atu fornese nível confiansa nesesáriu ba haburas ekonomia digital iha Timor-Leste. Ema indivídu sira ne'ebe antes ne'e hetan exkluidu husi setor bankáriu no finanseiru tamba falta dokumentu identidade nian ne'ebe aseitável agora bele ona loke konta bankária, hetan asesu ba empréstimu sira ho fásil liu no bele ona simu osan ne'ebe haruka ba nia. ID Úniku ida sei fornese baze jeral ida ba servisu sira governu eletróniku ne'ebe sei fornece servisu sira ho konveniente liu, efisiente no abranjente liu ba Sidadaun sira.
IDU la'os deit hanesan ID ida, ne'e hanesan maneira ida atu autentikaan iha sistema governamental sira hotu, banku, fornesedor telemovel no utilizador barak seluk tan. Númeru Identifikasaun Úniku (NIU) sei fornese ba governu métodu ida atu halakon identidade falsu, duplikasaun entidade no entidade fraudulentu husi sira nia sistema hodi fornese servisu ida diak liu, no rekursu barak liu ba sira ne'ebe presiza.
Lae. Kartaun BI ho Kartaun Eleitoral ba deit Sidadaun sira. IDU ba ema hotu iha Timor-Leste. Sidadaun, labarik, estranjeiru, refujiadu sira, ema laiha nasionalidade no kualker ema ida la-ho identidade. Sistema sira ne'e, IDU, BI no Kartaun Eleitoral sira ne'e la kontra malu, maibe sei funsiona hamutuk atu fornese identifikasaun adekuada ida no konfiável ba ema hotu. ID Úniku la troka BI, kartaun eleitoral, karta kondusaun, etc. Dokumentu sira ne'e sei presiza nafatin ba sira nia funsaun iha sosiedade, ezemplu, direitu ba vota, direitu legal ba lori kareta, etc. ID Úniku sei fornese identidade ida ne'ebe governu garante katak identidade ida ne'e úniku. Katak laiha tan ema ida hanesan ema ida ne'e, no ema ida ne'e labele iha tan identidade seluk ida tan. Ne'eduni ema ida bele vota dala ida, etc.
IDU sei liga ba sistema ezistente seluk hanesan hatudu iha figura tuir mai ne'e:
Ema ida nia naran, data moris, fatin moris no nia númeru ID Úniku ne'e dadus pesoal. Dadus ida ne'e pesoal ba indivídu ne'e, maibe enjeral la'os dadus privadu ka konfidensial. Nia naran baibain ema hotu koñese, nia data no fatin moris mos hanesan informasaun ne'ebe ema koñese ka fasil atu hetan. Númeru Identifikasaun Úniku ne'ebe halo ne'e mos hanesan. Ne'e mos informasaun pesoal, maibe la'os privadu ka konfidensial. Ne'e hanesan maneira ida atu identifika ema indivídu ida, hanesan nia naran, maibe ne'e forma identifikasaun ida ne'ebe konfiável. Maibe, impresaun digital/finger print, scan matan / íris no informasaun biométrika ne'ebe hanesan nudar dadus privadu no konfidensial no tenki hetan protesaun tomak tuir Artigu 38 Konstituisaun nian no tuir lei saida deit iha futuru ba Lei Protesaun Dadus no Privasidade.
ID Úniku sei hetan privasidade no seguransa dadus iha nia design. Sei garanti katak ema ne'e sempre fo consentimento atu ba uza dadus ne'e, tuir ezijensia sira Artigo 38 Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste nian. Salvaguarda ba privasidade sira ne'e sei hetan tan protesaun ho proposta ida ba Legislasaun Privasidade no Protesaun Dadus ne'ebe sei apresenta ba Parlamentu Nasional iha 2022. Dadus pesoal privadu no konfidensial sira, hanesan impresaun dijital / finger-print sira, sei asesu deit ho konsentimentu klaru husi indivídu ne'e ka liu husi solisitasaun legal ida ne'ebe tribunal haruka. Laiha entidade governu nian seluk ida mak bele asesu ba dadus pesoal konfidensial sira ne'e (impresaun dijital/finger print sira, matan / íris, etc.), anauser ke ema indivídu ne'e fo aprovasaun ba ne'e. Servisu Seguransa, PNTL no sira seluk hanesan sei la asesu ba dadus pesoal privadu no sensível sira ne'e.
Entidade Governu 10 mak halo parte iha Komisaun Tékniku responsável ba estabelese ID Úniku ne'e. Liu enkontru 20 mak Komisaun Tékniku hala'o durante prosesu kriasaun ID Úniku. Desizaun sira husi enkontru sira ne'e fo baze ba ID Úniku atu oinsa bele implementa ida ne'e. Entidades 10 sira ne'e mak: Presidénsia Konsellu Ministrus (PCM), Ministériu Justisa (MJ), Ministériu Finansas (MF), Ministériu Solidariedade Sosial no Inkluzaun (MSSI), Ministériu Edukasaun (ME), Ministériu Saúde (MS), Ministériu Administrasaun Estatal (MAE), Ministériu Interior (MI), Komisaun Funsaun Públika (KFP) no TIC TIMOR I.P.
Ideal mak, iha longu prazu, IDU sei sai Ajéncia Autónoma ida husi Ministériu Justisa nia okos, ne'eduni iha relasaun ida besik ho Rejistu Moris ho Óbitu. Alternativu seluk, bele iha Gabinete Primeiro-Ministru iha okos. Maibe iha inisiu, ID Úniku iha TIC Timor I.P. nia okos ne'ebe sei ajuda ID Úniku hodi kria nia estrutura ba projetu, hahu implementasaun sistema ID Úniku no kria Unidade Misaun temporáriu ida ba ID Úniku durante iha nia faze projetu ne'e. Unidade Misaun ne'e sei halo tranzisaun ba Agénsia Autónoma ida durante projetu ne'e ho nia liña orsamentu rasik no iha separasaun kompleta husi TIC Timor.
Komunikasaun sira kona-ba ID Úniku ne'e vital ba nia susesu. Ida ne'e sai rekoñesidu hanesan komponente ida husi komponente prinsipal 5 husi ID Úniku. Bainhira orsamento ida ba IDU hetan aprovadu, sei iha implementasaun estratéjia komunikasaun informativu boot ida atu garante katak ema hotu hatene kona-ba IDU, oinsa uza IDU no oinsa IDU bele ajuda sira.
Ema nain rua ne'ebe rejistu ho Naran, Data Moris no Fatin Moris hanesan ho biometria la hanesan finger print / impressões digitais, scan matan / íris) ne'e hanesan sinal la normal ne'ebe presiza halo investigasaun husi ema. Ne'e bele sai koinsidensia ida ka tentativa halo fraude identidade no tenki halo buat ruma ba nia legitimidade. Karik ema ida tenta atu rejistu-an dala rua ho naran rua la hanesan, maibe sei iha biometria hanesan (finger print/impresaun dijital, scan matan / íris), tentativa ne'e mos presiza halo investigasaun. Ida ne'e bele sai erru indivídu ne'e ka tentativa halo fraude identidade nian. Biometria (finger print/impresaun dijital, scan matan / íris) garante katak indivídu ne'ebe hetan UIN ida ne'e úniku iha sistema ID Úniku.
Lae. Rejistrasaun bele halo mos la-ho internet. Bele uza tablet ida hodi rai ho seguru informasaun ne'e to'o konekta ba internet tuir mai hodi kompleta rejistrasaun.
Kartaun ID ne'ebe ita hakarak ne'e iha marka seguransa nian ida iha foto ne'ebe imprimi iha kartaun ne'e. Dadus biográfiku iha QR code ne'e ho asinatura dijital ne'eduni labele falsifika. Aplikasaun kualker telemóvel simples ida bele scan QR code ne'e hafoin bele konfere ho kartaun nia oin no informasaun biográfiku. Ema ida tenki halo inspesaun foto ne'e no konfere ho ema ne'ebe hato'o mai. Bosok sei nafatin posivel, maibe presiza koperasaun husi ema ne'ebe fornese servisu ne'e.
Laiha rekizitu ruma atu dokumentu identidade ezistente ruma atu rejistu ba ID Úniku. Karik ita boot iha ID existente ruma, dokumentu ne'e sei uza atu hetan informasaun sira. Maibe karik ema ne'e laiha liu dokumentu identidade ruma, sira bele “deklara” sira nia identidade, ho konfirmasaun husi ema ida ne'ebe konfia (Xefe Suku, Funsionáriu Governu etc.) no ida ne'e sei aseita ba ID Úniku. Objetivu ID Úniku mak atu rejistu ema hotu iha Timor-Leste, ne'eduni, laiha sasatan ruma ba rejistu ema ida. Tamba ne'e ID Úniku la substitui BI ka Kartaun Eleitoral, ne'ebe iha barreira boot atu rejistu-an hodi presiza prova katak ita boot ne'e nudar sidadaun ida.
Kada ema bele rejistu-an gratis ba ID Úniku. Ne'e parte importante ida ba ID Úniku katak ema hotu bele rejistu-an ho maneira fásil liu no ho inkluzivu posível. Ema hotu bele halo parte ba ID Único - mane, feto, labarik, sidadaun, estranjeiru no ema la-ho nasionalidade.
Planu Estratéjiku ID Úniku ho nia estimativa orsamento submete ona no hetan aprova husi Konsellu Ministrus iha juñu 2021. Kustu total projetu ba tempu implementasaun ne'ebe sei dura tinan 4 kalkula ho estimativa $13,8 millaun. Númeru sira ne'e kalkula ho apoiu husi Banko Mundial nian. Total kustu ne'ebe presiza ba orsamentu OGE 2022 nian mak US$3 millaun. Projetu ne'e kalkula atu hetan taxa internal ida ba retornu 24% ho horizonte ida ba tinan 15, nune'e projetu ne'e sai favorável teb-tebes. Hein katak projetu ne'e fo benefísiu likidu sira (alénde nia kustu sira) ho US$12,9 millaun durante períod ne'e.

Hakerek Mai Ami

Lista enderesu

Identidade Úniku

ID Úniku  permite Governu no setor privadu atu identifika diak liu ninia sidadaun sira, no ema sira iha ninia rai-fronteira laran hodi responde ba pergunta sira hanesan “Ita mak sé?”, Ita mak ema ne’e duni ka lae?”, “Ita mak autorizadu ka elijivel ba hetan buat ruma ka lae?”.